(Kirja pannud Anne Naarits)

Oma esimese tõukoera sain 1966 a. ja see oli suur valge puudel. Temaga koos alustasin tormilist näitustel käimist. Kui palju linnu endises NSV Liidus läbi sõidetud sai ei tea vist ka jumal taevas. Kuid mis peamine, peaaegu alati võidukalt !
Pean tunnistama, et koertega on mul alati vedanud ( mul on olnud ka saksa lambakoer ja pikakarvaline collie ). Kõik nad on olnud toreda iseloomuga ja edukad näitusekoerad.

Kuna tol ajal elasime "kindlas raudses puuris" ei teadnud me suurt midagi, mis maailmas, eriti veel koeramaailmas, toimus. Mingist ajakirjade tellimise kataloogist leidsin ajakirja……..Seda saksa-inglise-prantsuse keelset ajakirja õnnestus tellida üks aasta. Siis keelati tema toomine NSV Liitu lihtsalt ära. Ometi sai just see otsustavaks. Oli aasta 1969. Ajakirja tagakaanel oli vapustav pilt: lilla limusiini taustal daam lummava koeraga. See koer oli afganistaani hurt.

Elu meie toredas liidus muudkui veeres, mind aga kummitas mõte koerast ajakirjas. Kangekaelsena, nagu ma olen, otsustasin niisuguse koera, maksku mis maksab, endale saada.

Ja õnnestuski….. aastal 1983. Saksamaale elama asunud kooliõel õnnestus välja kaubelda koer "Venemaale ". Nii tuli meile esimene afgaan Haana - Oshanameh el Gharib. Enne teda olid Tallinna toodud mõned koerad Moskvast, kes olid Afganistaanist pärit koerte otsesed järglased. Haana oli nende kõrval tõeline valge kaunitar ! Tol ajal oli meil kehtiv näitusesüsteem täiesti erinev praegusest. Kõrgeim tiitel oli näituse võitja. Seda oli võimalik saada avaklassi esimesel koeraligalt erinevalt näituselt. Haana korjas neid elu jooksul erinevatest linnadest mitmeid kümneid.

Tulen veel korraks tagasi Haana saamise loo juurde. Tagant järgi tundub, et kõige raskem oli abikaasa nõusse saamine. Talle ei meeldinud eriti minu lõputud näitustel käimised. Rääkisin üle kahe aasta teda pehmeks ja lõpuks lubasin, et see koer tuleb meile kodukoeraks…….

80-ndatel polnud Eestis mitte midagi saada.. Poodides haigutas tühjus. Kõike oli aga võimalik saada, kui omasid tuttavaid. Tänu tuttavatele õnnestus saada ka luba sõiduks Saksamaale. Meid peeti õnneseenteks, kes lähevad muinasjutulisele välisreisile ja võivad osta mida hing ihkab. Sõitsimegi ja ostsime - kogu kaasa võtta lubatud raha eest KOERA ! Kõik tuttavad olid shokis. Minu ema ütles, et tema ei julge küll kellelegi öelda, MIDA tütar Saksamaalt ostis.

Afgaani iseloomuga sain lähemalt tutvust teha kohe esimesel päeval. Hommikul startisime Berliinist, maandusime Sankt-Peterburis ja tulime autoga (360 km) Tallinna. Kõigi vahepeatuste aeg keeldus kutsikas oma vajadusi tegemast. Kui hilja õhtul Tallinna jõudsime, marssis ta, saba uljalt seljas, otse meie magamistuppa voodile. Ja nüüd arvake kaks korda mida ta seal tegi ?
Esimese aasta jooksul hävitas see kallis välismaine aare kõik, millele õnnestus hambad taha saada ja ka selle, mis tundus täitsa võimatu kätte saada. Magamistoas ei nõudnud peale murdeea möödumist väljavahetamist ainult kardinapuu.

Minule oli afgaan tõeline huvitav kogemus. Siiani olin palju kokku puutunud teenistuskoertega ( koolitasin neid ). Ja nüüd äkki üks niisugune täiesti süüdimatu kuju, kes ei tunne mingit häbi tehtud sigaduste pärast, kellele ei mõju ükski võte, mis teenistuskoera kutsika sulle püüdlikult silma vaatama paneb ja kes tagatipuksveel minema astub, pika paljuütleva pilguga sind mõõtes, kui sina teda hellitada tahad, aga tema seda vajalikuks ei pea. Oli ime tore, kui leidsime lõpuks ühise keele ! just see on see, mis köidab mind nende koerte juures siani ja miks olen sellele tõule truuks jäänud.

Hetkel ( suvel 2003) on mul kodus 4 koera: Mammu - Boxadan I Better Ask Mom, Ariel - Oshanameh`s Ariel The Mermaid, Franky - Oshanameh's Beat About The Bush ja kõige tillem, Minky - Oshanameh's Créme De La Créme. Tütrel Irenil on pere lemmikuks Tweety - Boxadan Know Me To love Me kes hetkel taastub pesakonna kasvatamisest et peagi taas näitustel käimisega jätkata.

Viimase aasta jooksul olime sunnitud igaveseks hüvasti jätma kalli sõbra ja kaaslase Bossega (Firesoul's Australian Boss). Bosse oli toodud Soomest ja tema saamise eest olen väga tänulik Sinikka Hakkaraisele, kes mind usaldas ja soovitas ja muidugi Eva Hartikaisele, kes nõustus oma kutsika nii kahtlasesse paika, nagu Eestit sel ajal peeti, andma (nagu Eva hiljem ütles, oli teda Soomes selle pärast kõvasti hurjutatud ).

Mammu on meie pere " planeerimata laps " - see tähendab, et ta tuli natuke juhuse tõttu. Kuna Eestis afgaanikutsikaid polnud, palus keegi väga leida talle hea kutsikas. Minu tütar Iren, kellel oli kontakt Lotte Jorgenseniga, küsiski siis temalt. Kutsikas lubati ja selle pidime kaasa võtma Kopenhagenist Euroopa võitja näituselt tagasi tulles. Vahetult enne ärasõitu mõtles daam aga ümber. Nii tuli väike Boxadan meie perre, ainult et aasta varem planeeritust. Xena ja Ariel on aga õekesed Mammu esimesest pesakonnast.

Tweety tuli samuti veidi planeeritust varem - mõtlesime et uue koera peale võiks mõelda nii aasta hiljem. Kuid ootamatut otsust (mis sai vastu võetud 24 tunni jooksul) istuda lennuki peale ja tuua ta endale koju ei kahetse küll kunagi! Esimene suurem võit tuli Itaalias - Milaanos, Maailma Võitja 2000 näitusel! Suurepärane tulemus enda vanuseklassi võidu näol jääb igaveseks meelde. Paar kuud hiljem kordasime sama ka Euroopa Võitja 2000 näitusel. Lisaks sellele tuli ka esimene tiitel - Eesti Võitja! 2001 aasta parimate tulemuste hulka võib arvata avaklassi võidu suurel hurtade erinäitusel Rootsis ning Parim Emane-5 auväärt saavutuse. Pea kõikidel näitustel millel Tweety 2001 aastal Rootsis esines oli ta vähemalt oma vanuseklassi 5 parima seas! Ja võttes arvesse tema noort iga on kõik veel ees!

Haana esimene pesakond ( ja meie esimene hurda pesakond ) sündis 1985. aasta. Mingist sihipärasest aretusest polnud juttugi. Hetke parim võimalus oli Prantsusmaalt Moskvasse ostetud brindle isane URANE. Eestis kennelnimesid sel ajal ei kasutatud. Mina otsustasin pesakonnale ühise nime panna. See oli Goldshadow - Haana kuldmedalite sära järgi. Hiljem, teada saades, et niisugune nimi juba eksisteerib maailmas, tuli kiiresti leida midagi uut. Jälle kord aitas Sinikka - soovitades Haana auks panna kennelnimeks Oshanameh`s.

Esimene pesakond sai nimed F-tähega. Miks just F, ei oska ma nüüd hiljem enam öelda. Sündis 3 emast ja 5 isast kutsikat, kelledest 3 emast ja 2 isast olid brindle värvi ja 3 isast kreemid musta maskiga. Kogu pesakond oli hindega "excellent". Üks emane kutsikas - Fiette de Nasnas läks Moskvasse, 2 siiajäänut - Fahni ja Frieda olid paljukordsed näituste võitjad. Selle pesakonna isastest olid võidukamad Frenzy ja Fatalah, kes elasid ühes peres ja võitsid näitustel vaheldumisi.
Teine pesakond sündis 1987. aastal. Teadlikust oli natuke juurde tulnud ja soovid selgemad jooned võtnud. Tahtsin igal juhul pääseda Saksamaale samasse kennelisse, kust Haana pärit oli, DDR-i tollase ühe parema - NOBODY EL GHARIB - i juurde. Asi tundus päris hullumeelne: . Jälle tuli saada väljasõidu luba. Milliseks ajavahemikuks luba anti, polnud teada, kindel oli ainult see, et see kehtis mingi kindla lühikeses ajavahemiku. Ja lõpuks - samale ajale pidi langema ka koera jooksuaeg ! Mind aitas Riitta Aho Soomest, kes vajalikud rohud saatis. Ja jooksuaeg tuli !!! Just siis kui vaja. Lendasime Aerofloti lennukiga Berliini, Haana tähtsalt minu kõrval salongis. Lahked stjuardessid serveerisid talle sooja grillkana, samal ajal kui ülejäänud reisijad koos minuga kuivanud võileibu mugisime. C-pesakond sündis augustis 1987. Jälle 8 kutsikat: 4 emast (cr?me bl.mask) ja 4 isast (3 cr?me bl.mask + 1 black & silver). Sellest pesakonnast oli tänu Fiette de Nasnas`i edule 2 kutsikat Moskvasse tellitud. Pesakond oli väga ühetüübiline. Emastest olid edukamad ja paljukordsed näituste võitjad Catwana ja Charmaene, isastest Chance For Me ja Black Magic Chaman.

Kolmandat pesakonda planeerides vaatasin igatsevalt Soome poole. Olime juba näinud ja jõudnud vaimustuda põhjamaade kaunitest koertest. Silma jäid El Khyrias koerad, Punapaulan, tolle aja tipp Choice Wild West…..Veel 10 aastat tagasi polnud Eestist tulev koer vastuvõetav mõnelegi tuntud kasvatajale. Õnneks ei öelnud 'ei' Sinikka, kelle KIRMAN ISHMINI tõutunnistuses ka ihaldatud El Khyrias Hazztafer sees oli. Võiks öelda - siit alates olen teadnud mida teen ja mida soovin saada.
G-pesakond sündis juunis 1989. Pesakonnas oli 7 kutsikat: 1 emane (bl.& silver) ja 6 isast (1 bl.& silver ja 5 cr?me bl.mask). Neist Oshanameh`s Good Looking elab Soomes, on Soome CH ja aastavõitja, 2 venda läksid Lätti ( ja kadusid silmapiirilt). Ainuke emane kutsikas Good Feeling jäi Tallinna ja minu aretuskoeraks. Temale paariliseks valisin BOXADAN AS YOU LIKE. Minu kenneli 4-das pesakonnas, mis sündis mais 1992, oli 5 black & tan kutsikat (1 isane ja 4 emast ).Sellest pesakonnast on pärit ka minu kenneli üks edukamaid koeri EST, LTU, LV CH, ESTW-95-96 Oshanameh`s Black Humour.
Viies pesakond Oshanameh`s Black Humour + Firesoul`s Australian Boss sündis detsembris 1994 - 3 bl.& tan kutsikat (1 emane ja 2 isast). Neist elus on vaid Flaming Touch, kes on EST CH ja ESTW-98

Järgmised kaks pesakonda on juba Mammu omad - aastaid igatsetud ja lõpuks saadud El Khyrias ja Boxadan liinidel. Need kaks pesakonda on nähtaval ka meie pesakondade lehel.

Aasta 2003 oli meile eriti huvitav - sündis esimene kunstliku viljastamise teel saadud pesakond - isaks Ameerikas kuulus USA ja Kanada Ch. Genesis Ambelike Black Ice ja emaks Tweety - Boxadan Know Me To Love Me. Tweetyle paarilise valimiseks hoidsime silmad lahti juba 3 aastat tagasi, kuid mitte ükski isane euroopas ei tundunud piisavalt hea meie kaunitarile... nii sai võetud see risk ja tänu osavale ja kogenud tohtrile Palolahti Soomest olime 6. mail 2003 tunnistajaks 7 armsa ja hinnalise kutsika sünnile. Suurt hoolt ja vaeva nõudnud kutsikatega oleme enam kui rahul - juba nädala vanuselt sai tehtud otsus - "Minky" jääb meile koju.

Viimane pesakond mis sündis 2005.a. oli samuti meie jaoks midagi uut. Nimelt olid selle vanemateks mõlemad Oshanameh's kenneli omad kasvandikud! Samuti ka selle poolest et poegimisel tekkinud tõsise komplikatsiooni tõttu sündisid nad siia ilma keisrilõike teel. Täname südamest Valdeku väikeloomaklliniku abivalmist personali kellel õnnestus nelja kutsika ja ema päästmine! Neljast poisist kaks elavad Eestis, üks Soomes ja üks USAs.

Oma paarikümne aastase eksisteerimise juures pole meil olnud just palju pesakondi. Oleme püüdnud eelistada kvaliteeti kvantiteedile ja see on meil ka õnnestunud.

Meie kutsikad on läinud erinevatesse riikidesse - Soome, Taani, USA-sse, Inglismaale, Rootsi, Tsehhi ja Venemaale…… ja mine tea, ehk on järgmine maa, kuhu suundume, just sinu , kallis kodulehe külaline.